Kaubanduskoda koos suure osa jäätmevaldkonna osapooltega ei toeta jäätmeseaduse eelnõud, mis on tänaseks riigikogus menetlusel olnud 17 kuud. Eelnõu on ebaselge, paljude muudatuste järele puudub praktiline vajadus ning esineb risk, et eelnõusse lisatakse kohustusi, millega seonduvad suured kulutused nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

2 seaduse ühendamiseks puudub praktiline vajadus

2010. aastal alustati uue jäätmeseaduse koostamist, mille eesmärk oli jäätmeseaduse ja pakendiseaduse liitmine. Sellega loodeti seadusest kaotada vastuolud, ühtlustada mõisteid ning muuta seadus erinevatele osapooltele arusaadavaks. Õigusteoreetiliselt võivad muudatused olla vajalikud, kuid praktiline vajadus kahe seaduse ühendamiseks puudub.

Samuti ei paranda pakendiseaduse liitmine jäätmeseadusega ettevõtjate ega tarbijate teadmisi pakendite käitlemise nõuetest, vaid pigem süvendab segadust.

Eelnõu on ebaselge ning selle sisust on keeruline aru saada

Kui algselt oli eelnõu peamine eesmärk kahe seaduse ühendamine, siis aja jooksul on eesmärk hägustunud. Nüüd soovitakse eelnõu abil üle võtta ka ELi direktiive ning teha muid väga olulisi ja põhimõttelisi muudatusi, mida ei ole jäätmevaldkonna osapooltega läbi arutatud.

Eelnõu esialgne maht oli üle saja lehekülje ning täna soovitakse muuta juba rohkem kui veerandit eelnõust. Jaanuaris esitas Keskkonnaministeerium riigikogu keskkonnakomisjonile ligi 200 muudatusettepanekut, mis juba üksi on oluliselt suurem kui tavaliste eelnõude maht. Lisaks on mitmeid muudatusettepanekuid viimase aasta jooksul ka korduvalt muudetud või hoopis tühistatud. Seega on täna väga keeruline saada aru, milline on eelnõu lõplik sõnastus.

Sadu lehekülgi märkuseid ja ettepanekuid

Jäätmevaldkonna osapooled, sh kaubanduskoda on esitanud eelnõu kohta sadu lehekülgi märkuseid, kommentaare ja ettepanekuid, mis viitab sellele, et eelnõu kvaliteet on mitterahuldav. Tänaseks oleme suutnud mitmed ebamõistlikud sätted eelnõust välja saada.

Näiteks sooviti algselt kehtestada nõue, et tootja peab andma teavet selle kohta, kui palju energiat ja materjale kulus toote valmistamiseks. Seega oleks tootja pidanud välja arvutama, kui palju energiat kulus näiteks ühe kurgi, raamatu või jalgratta tootmiseks.

Lisaks sooviti eelnõuga laiendada pakendiettevõtjate vastutust. Eelnõu kohaselt oleks pakendiettevõtja pidanud kokku koguma pakendid koos tootega, need taaskasutama ning kandma nendest tegevustest tulenevad kulud. Näiteks kingade maaletooja oleks pidanud kokku koguma kingakarbid ja kasutatud kingad, need taaskasutama ning kandma sellega seonduvad kulud.

Pakendijäätmete kohtkogumisest ei ole ministeerium loobunud

Keskkonnaministeerium ei ole hoolimata kaubanduskoja ja teiste liitude vastuseisust loobunud pakendijäätmete kohtkogumise ideest. Ettepaneku kohaselt tuleks iga maja ja korteriühistu juurde panna pakendikonteiner ning konteineri tühjendamisega seonduvad kulud peaks kandma pakendiettevõtja. Ministeerium ei ole aga analüüsinud, milline on selle muudatuse mõju inimestele, pakendiettevõtjatele või keskkonnale. Kaubanduskoja esialgsete arvutuste kohaselt suurendaks muudatus ühiskonna kulusid miljonite või isegi kümnete miljonite eurode võrra aastas. Lisaks pakendiettevõtjatele on sellele muudatusele vastu ka korteriühistud. Hiljutine üle-eestiline küsitlus näitas, et suurem osa korteriühistutest ei toeta kohustuslikku kohtkogumisele üleminekut.

Hirmutamine hiigeltrahviga

Tänaseks on meediast korduvalt läbi käinud ka väidetav trahvinumber, milleks on 100 miljonit eurot, kui Eesti ei võta aastaks 2020 ringlusse vähemalt 50% olmejäätmetest. Hetkel on see näitaja ca 30%. Jäätmevaldkonna osapooltel puudub täna info, kuidas on sellise numbrini jõutud. Võttes arvesse, et lubatud 50% taaskasutusmäärani jõudmiseni on veel aasta aega ning Eesti ei ole ainuke liikmesriik, kellel sellega raskusi võib tekkida, on ennatlik rääkida võimalikust trahvist ning selle suurusest.

Eestil on võimalik täita aastaks 2020 olmejäätmete ringlussevõtu 50%-list sihtmäära ka eelnõud vastu võtmata. Sihtarve on võimalik täita kehtiva jäätmeseaduse ja pakendiseaduse raames. Täna on vajalikud normid õigusaktides olemas, kuid neid ei kasutata täiel määral. Eesmärkide saavutamiseks tuleb tõhustada järelevalvet, et jäätmevaldkonna osapooled oleksid rohkem huvitatud oma kohustuste täitmisest.

Eelnõud ei toeta suur osa jäätmevaldkonna osapooltest

Eelnõus sisaldub positiivse mõjuga muudatusi, kuid tervikuna on eelnõu ebakvaliteetne ning ei ole sobiv vastuvõtmiseks. Lisaks Kaubanduskojale ei toeta eelnõud Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Korteriühistute Liit, Mittetulundusühing Jäätmehalduskeskus. Eelnõuga on rahulolematu ka Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Kaubanduskoja hinnangul tuleks koostada uus eelnõu, kus sisalduvad need positiivsed muudatused, mis aitavad lahendada praktilisi probleeme ja mille üle ei ole jäätmevaldkonna osapooltel vaidlusi. Ülejäänud muudatuste osas peaks keskkonnaministeerium looma töörühma ning kaasama sinna kõik jäätmevaldkonna osapooled.

Allikas: Kaubanduskoda