Kiisler: uuendatud jäätmeseadusega motiveerime inimesi jäätmeid sortima.
Valitsus kinnitas tänasel istungil jäätmeseaduse eelnõu, millega riik loob eeldused liigiti kogutud jäätmete ära andmise soodsamaks
muutmiseks võrreldes sortimata olmejäätmete ära andmise hinnaga. Muudatus peab motiveerima inimesi jäätmeid rohkem sortima ja liigiti
koguma.
„Üks olulisemaid ning kogu elanikkonda mõjutav sisuline muudatus puudutab olmejäätmete veo teenuse hinda. Selleks, et tekiks
motivatsioon jäätmeid koguda liigiti, peab inimestel olema liigiti kogutud jäätmetest vabanemine odavam kui ühte konteinerisse kokku
kogutud jäätmetest. Loomulikult on siin oluline roll kohalikul omavalitsusel, kes jäätmevedu oma territooriumil korraldab,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler, kes meenutas sel aastal said kohalikud omavalitsused 2,2 miljonit eurot, et korraldada jäätmehooldust paremini.
Jäätmete liigiti kogumine on vajalik selleks, et suurendada olmejäätmete ringlussevõtu taset Eestis. Viimastel aastatel on tase kõikunud 30% juures, kuid eesmärk on 2020. aastaks jõuda 50%-ni. Veo teenuse hind kujuneb riigihanke käigus, millega kohalik omavalitsus otsib jäätmeveo teenuse osutajat. Uutmoodi hinnakujundusega tuleb riigihangete koostamisel arvestada alates 1. juulist 2018.
Lisaks peavad jäätmekäitluse teenust pakkuvad ettevõtted edaspidi jäätmeveo arvel segaolmejäätmete ja liigiti kogutud jäätmete teenustasud eraldi kirjutama, et klientidele oleks üheselt selge mille eest ja kui palju ta maksab.
Uue seadusega ühtlustatakse ka avalike pakendikonteinerite välimust vastavalt sellele, mis materjalist pakendijäätmeid sellega kogutakse. Kehtivas seaduses seda määratud ei ole ning erinevat värvi konteinerid võivad tekitada inimestes segadust. Seaduse jõustumisel peavad kogumiskohtadesse paigaldatavad uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid olema sinised, klaaspakendijäätmete mahutid rohelised ning segapakendijäätmete mahutid kollased. Nii muutub kogumissüsteem visuaalselt oluliselt selgemaks. Juba olemasolevaid kogumismahuteid üle värvima ei pea.
Muudatusi on ka vanarehvide, patarei- ja akujäätmete ning elektroonikaromude käitlemises. Kui seni oli probleemtoodete valmistajatel või maaletoojal tootjavastutusorganisatsiooniga liitumine või lepingu sõlmimine vabatahtlik, siis edaspidi on see kohustuslik. Samuti on täpsustatud tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Nimelt peab probleemtoote tootja rahaline tagatis katma tema turule lastud kõigi
probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud.
Eelnõus on ka mitu muudatust, mis vähendavad jäätmekäitlejate halduskoormust. Näiteks lihtsustub ohtlike jäätmete käitlemiseks vajalike lubade taotlemine. Lisaks muutub jäätmeloa kehtivus tähtajatuks. Seni kehtis jäätmeluba 5 aastat. Jäätmekäitlejad saavad ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning jäätmejaamade käitamiseks edaspidi jäätmelube taotleda üleriigiliselt. Seni tuli seda teha iga maakonna kohta eraldi, mis võis tähendada, et kui ettevõte tegutses igas maakonnas, tuli tal omada 15 jäätmeluba ning esitada ka 15 jäätmearuannet. Edaspidi piisab ühest.
Jäätmeseaduse eelnõu on ette valmistatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse. Kodifitseerimise peamine eesmärk on kehtivat õigust korrastada. Üldisena jäätmehoolduse korraldamisel muudatusi ei tule, samuti jääb kehtima kulude kandmise reegel „saastaja maksab“.
07.09.2017
Uuenenud jäätmeseaduse eelnõu (6. peatükk Pakendid ja pakendijäätmed): Jäätmeseaduse eelnõu 07.09.2017