Uudised

                                                                                Jäätmeseadus kukkus riigikogust välja Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas, et aastaid menetletud jäätmeseaduse eelnõu on vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saadeta seda teisele lugemisele, kirjutab ERR. “Lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda,” ütles ringhäälingule keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kelle hinnangul oleks keskkonnaministeerium pidanud tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks olnud paremini […]

Uus jäätmeseadus võib tuua miljonitesse ulatuvad kulud Kaubanduskoda koos suure osa jäätmevaldkonna osapooltega ei toeta jäätmeseaduse eelnõud, mis on tänaseks riigikogus menetlusel olnud 17 kuud. Eelnõu on ebaselge, paljude muudatuste järele puudub praktiline vajadus ning esineb risk, et eelnõusse lisatakse kohustusi, millega seonduvad suured kulutused nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. 2 seaduse ühendamiseks puudub praktiline

Riigikogu keskkonnakomisjon keskkonnakomisjon@riigikogu.ee    Jäätmevaldkonna osapoolte ühispöördumine  seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE   Lugupeetud Rainer Vakra!   Pakendiettevõtjate esindusorganisatsioonid, pakendiorganisatsioon ning korteriühistute liit pöörduvad Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekuga nr 61, mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid tagama pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise jäätmevaldajate juurest (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole

Pakendite kogumine läheb maksma üle 10 miljoni euro Kui riigikogu võtab vastu seadusemuudatuse, et iga eramaja, korteriühistu ja ettevõtte juures tuleb pakendeid koguda eraldi muudest jäätmetest, siis suurenevad ettevõtete ja majapidamiste kulud rohkem kui 10 miljoni euro võrra aastas, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras. Praegu koguvad kolm taaskasutusorganisatsiooni pakendijäätmeid kokku peamiselt

Läti alkoholi populaarsus tühjendab Eesti pakendiorganisatsioonide taskuid Eesti pakendite kokkukogumise ja ümbertöötlemise eest vastutavate organisatsioonide töös annab järjest enam tooni Lätist pärit maksumärkideta joogitaara. Eesti pakendiorganisatsioonid ei saa selle taara ümbertöötlemise eest tasu. Eesti Pandipakendi taaraautomaadid töötavad aga alakoormusega. Eesti Pandipakendi mahud on vähenenud juba poolteist aastat ja see tendents jätkub, näiteks õllepurkide arv on

Pidustused lõid pakendikonteinerid umbe Jaanipidustused täitsid paljud pakendikonteinerid, mistõttu hakkasid nende ümber kuhjuma inimeste toodud jäätmed, mis omakorda reostavad ümbruskonda. Eesti Taaskasutusorganisatsiooni juhatuse liige Siret Kivilo ütles, et ettevõtte korraldada on pakendikonteinerite tühjendamine, seda tehakse regulaarselt ja iganädalaselt. “Aga seoses jaanipäevaga tekkis erakorraline täitumine,” märkis ta. “Me palume mõistvat suhtumist, kui me ei suuda nii

Pakendikonteinerid korteriühistutele   Väike-Õismäel on pakendikonteineri tellinud ainult üks ühistu, Põltsamaal mitte ükski   Tuhanded korteriühistud pelgavad tasuta pakendi-konteinereid või pole sellest võimalusest kuulnudki. Enamik korteriühistuid ei soovi maja juurde tasuta pakendikonteinerit. Kardetakse, et pakendikonteinerisse võib sattuda muu prügi, või pole ühistud kursis tasuta pakendikonteinerite kasutamise võimalusega. Samal ajal on ulatuslikum pakendite kogumine üks lihtsamaid võimalusi

                                                                                                               Pakendeid tasub eraldi koguda    Pakendeid tasub eraldi koguda Pakendijäätmete eraldi kogumine on mõistlik, sest tarbijana oleme poes pakendatud kaupa ostes käitluskulud juba tasunud ja kui anname pakendijäätmed ära koos muu prügiga, maksame nende veo ja käitlemise eest topelt. Liigiti kogutud pakendijäätmed suunatakse taaskasutusse eesmärgiga toota uusi tooteid, nagu munareste, erinevaid ehitusmaterjale, kilekotte, õuemööblit

Kaart näitab sulle, kuhu saad Eestis jäätmed viia Gregor Sibold Kuus Eesti tootjavastutusorganisatsiooni sõlmisid ühistegevuse lepingu, teavitamaks paremini taaskasutuskohtadest üle terve riigi. Organisatsioonid otsustasid panna seljad kokku ja panustada koos kuhuviia.ee kaardirakendusse, et inimesed leiaks lihtsa vaevaga info, kuidas vabaneda jäätmetest ja kuhu anda kasutuskõlblikud esemed. “Kõik tootjavastutusorganisatsioonid on eluliselt huvitatud sellest, et nende kogutavate

Euroopa Komisjon on välja töötanud plasti strateegia. Ambitsioonikas eesmärk on aastaks 2030 saavutada olukord kus kõik plastpakendid on ringlussevõetavad. Dokument on inglise keelsena leitav uudise lõpus. Põhijoontes seisneb plasti strateegia allpool kirjeldatud tegevustes. Et parandada plasti taaskasutuse kvaliteeti ja majanduslikku tasuvust tuleb: täiustada plasttoodete disaini (just taaskasutuse seisukohast) ja toetada plasttoodete innovatsiooni et muuta nad