Uudised

Jäätmevaldkonna soovituskiri pakendijäätmete kogumise kohta 3. märts 2021 Möödunud nädalal lahvatanud pakendijäätmete saaga on ummistanud nii mõnegi ametniku postkasti või telefoniliini küsimustega, kas kõik kirjutatu vastabki tõele ning kas jäätmeid enam liigiti koguda polegi mõtet? Keskkonnaministeerium koostöös haldusalaga on kokku pandud alljärgnevad selgitused, millest saab vastamiseks vajalikku infot. 1. Pakendite liigiti kogumine ei ole „üks […]

                                                        Pakendimull läks lõhki “Pakendijäätmete ja muude jäätmete kogumise andmine paari suure firma kätte riigis lasebki tekitada olukorra, kus arvude ja koodidega saab mängida,” kirjutab Heino Vipp, endine

Ahoii loodussõbrad lasteaedades ja koolides! Keskkonnake tuleb nüüd oma programmiga ka sinna, kus on palju värsket õhku! Tähtis, et oleks varjualune, olgu see siis mõni avatud katusealune, paviljon või telk. Samuti oleks vajalik elektripistik 220 voolu ühendusega. Lapsed võivad võtta vabalt, istudes vaibal, matil või puupakkudel.  Eesti Taaskasutusorganisatsiooni MTÜ (ETO) viib koolides ja lasteaedades läbi

AS ESTKO astus ETO liikmeks   7. oktoobril 2020.a. võeti AS Estko vastu ETO liikmete hulka. AS Estko alustas oma tegevust 1991. aastal. Ettevõtte põhitegevusaladeks on professionaalsete puhastusainete arendus, tootmine ja müük, puhastustarvikute ning pehme paberi vahendus. Peamisteks klientideks on suurköögid, koristusfirmad, autopesulad, toiduainetööstused ja põllumajandusettevõtted. Ettevõte kuulub 100% Eesti kapitalile. AS Estko juhtimissüsteem on

Nädalavahetusel jäi Müüsleris Kilplaste teemapargi kaamerapilti, kuidas järelkäruga furgoon keerab Mäeküla–Koeru maanteelt koja taha pakendikonteineri juurde, neli töömeest kargavad masinast välja ja loobivad mõne minutiga konteineri täis. Käoema kombel võõrasse pessa munemas käinud prügiveda­jate õnnetuseks jäi kaamerapildile nii sõiduki number kui ka meeste näod. Kilplaste Teemapargi OÜ juhatuse liige Kristjan Siiroja ütles, et see polnud

Eriolukord on tuntavat mõju avaldanud ka jäätmekorraldusele, selgus keskkonnaministeeriumi kohtumistest jäätmevedajate ning -organisatsioonidega. Hüppeliselt on kasvanud pakendijäätmete kogused, probleemiks on tõusnud konteinerite kõrvale jäetavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Keskkonnaminister Rene Kokk e-kohtus sel ja eelmisel nädalal Eesti jäätmevedajate ning -organisatsioonidega, et uurida, kuidas on valitsev eriolukord mõjutanud nende igapäevast tööd ning millist abi saab osutada keskkonnaministeerium.

Koroonajäätmed tuleb teistest eemal hoida 19.03.2020 Keskkonnaministeerium avaldas KKK-d, mis aitavad tuua selgust jäätmekorralduses eriolukorra ajal. On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu. „Kodusel ja kodusemal režiimil on paljud Eesti inimesed nüüd olnud juba mõne päeva ning küllap märkavad kõik igapäevase jäätmetekke hüppelist kasvu,“ nentis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „On äärmiselt oluline mõista, et

Edaspidi on kõik pakendikonteinerid Eestis ühesuguselt tähistatud ning pakendite äraandmine peaks tavainimese jaoks edaspidi lihtsam ja loogilisem olema. Muudatusega loodetakse suunata inimesi rohkem pakendeid ringlusse andma. Pakendikonteineri kleebis Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorgansiatsioon MTÜ, mis korraldavad Eestis pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist, haldavad kolme organisatsiooni peale umbes 6 000 klaasi-, papi-

Eesti leidis tee prügitrahvist pääsemiseks Tootjate vankumatu vastuseis pani keskkonnaministeeriumi senistest jäätmereformi kavadest loobuma, prügitrahvi vältimiseks ostetakse viis aastat lisaaega ringlusse võetavate jäätmete arvutamismetoodika muudatusega. Kava muuta jäätmete liigiti kogumist majapidamiste juurest on koostatud kaks ja pool aastat. Lisaks ressursside raiskamise vähendamisele oli lisamotivatsioon Euroopa Liidu reeglites: kui Eesti järgmisel aastal poolt olmejäätmetest ringlusse võtta

Ministeerium vihastas jäätmespetsialistid välja Keskkonnaministeerium esitles eile ettepanekute paketti, millega tahetakse oluliselt suurendada jäätmete liigiti kogumist, põhjustades kokku tulnud erialainimeste seas paksu pahameelt. Eesti peab jäätmete ringlusse võttu suurendama, vastasel korral võib Brüssel Eestit trahvida miljonitesse ulatuva summaga. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul pole kõik ministeeriumi välja pakutud mõtted mõeldud koheseks rakendamiseks. «Me tahame otsused