Uudised

AS ESTKO astus ETO liikmeks   7. oktoobril 2020.a. võeti AS Estko vastu ETO liikmete hulka. AS Estko alustas oma tegevust 1991. aastal. Ettevõtte põhitegevusaladeks on professionaalsete puhastusainete arendus, tootmine ja müük, puhastustarvikute ning pehme paberi vahendus. Peamisteks klientideks on suurköögid, koristusfirmad, autopesulad, toiduainetööstused ja põllumajandusettevõtted. Ettevõte kuulub 100% Eesti kapitalile. AS Estko juhtimissüsteem on […]

Nädalavahetusel jäi Müüsleris Kilplaste teemapargi kaamerapilti, kuidas järelkäruga furgoon keerab Mäeküla–Koeru maanteelt koja taha pakendikonteineri juurde, neli töömeest kargavad masinast välja ja loobivad mõne minutiga konteineri täis. Käoema kombel võõrasse pessa munemas käinud prügiveda­jate õnnetuseks jäi kaamerapildile nii sõiduki number kui ka meeste näod. Kilplaste Teemapargi OÜ juhatuse liige Kristjan Siiroja ütles, et see polnud

Eriolukord on tuntavat mõju avaldanud ka jäätmekorraldusele, selgus keskkonnaministeeriumi kohtumistest jäätmevedajate ning -organisatsioonidega. Hüppeliselt on kasvanud pakendijäätmete kogused, probleemiks on tõusnud konteinerite kõrvale jäetavad ehitus- ja lammutusjäätmed. Keskkonnaminister Rene Kokk e-kohtus sel ja eelmisel nädalal Eesti jäätmevedajate ning -organisatsioonidega, et uurida, kuidas on valitsev eriolukord mõjutanud nende igapäevast tööd ning millist abi saab osutada keskkonnaministeerium.

Koroonajäätmed tuleb teistest eemal hoida 19.03.2020 Keskkonnaministeerium avaldas KKK-d, mis aitavad tuua selgust jäätmekorralduses eriolukorra ajal. On väga tähtis minimeerida nakkuse levikut jäätmete kaudu. „Kodusel ja kodusemal režiimil on paljud Eesti inimesed nüüd olnud juba mõne päeva ning küllap märkavad kõik igapäevase jäätmetekke hüppelist kasvu,“ nentis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „On äärmiselt oluline mõista, et

Edaspidi on kõik pakendikonteinerid Eestis ühesuguselt tähistatud ning pakendite äraandmine peaks tavainimese jaoks edaspidi lihtsam ja loogilisem olema. Muudatusega loodetakse suunata inimesi rohkem pakendeid ringlusse andma. Pakendikonteineri kleebis Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorgansiatsioon MTÜ, mis korraldavad Eestis pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist, haldavad kolme organisatsiooni peale umbes 6 000 klaasi-, papi-

Eesti leidis tee prügitrahvist pääsemiseks Tootjate vankumatu vastuseis pani keskkonnaministeeriumi senistest jäätmereformi kavadest loobuma, prügitrahvi vältimiseks ostetakse viis aastat lisaaega ringlusse võetavate jäätmete arvutamismetoodika muudatusega. Kava muuta jäätmete liigiti kogumist majapidamiste juurest on koostatud kaks ja pool aastat. Lisaks ressursside raiskamise vähendamisele oli lisamotivatsioon Euroopa Liidu reeglites: kui Eesti järgmisel aastal poolt olmejäätmetest ringlusse võtta

Ministeerium vihastas jäätmespetsialistid välja Keskkonnaministeerium esitles eile ettepanekute paketti, millega tahetakse oluliselt suurendada jäätmete liigiti kogumist, põhjustades kokku tulnud erialainimeste seas paksu pahameelt. Eesti peab jäätmete ringlusse võttu suurendama, vastasel korral võib Brüssel Eestit trahvida miljonitesse ulatuva summaga. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul pole kõik ministeeriumi välja pakutud mõtted mõeldud koheseks rakendamiseks. «Me tahame otsused

Miks, kuidas ja missugust pakendit koguda? Siret Kivilo   “Saaremaa vallavalitsus otsustas likvideerida Kuressaarest ja Kudjapelt enamiku avalikke pakendipunkte, et minna üle pakendite tekkekohal kogumisele,” kirjutab Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) juhatuse liige Siret Kivilo. “Tundub, et see ei ole loodussäästlik lahendus.” Üle Eesti kasvab inimeste arv, kes toovad oma pakendijäätmed avalikesse pakendikonteineritesse. ETO suunas eelmisel aastal taaskasutusse üle

Palun ärge tooge olmeprügi pakendikonteineritesse või nende kõrvale.   MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) on tootjate poolt loodud ettevõte, mille ülesandeks on koguda ja taaskasutada võimalikult palju pakendijäätmeid. Mõistlik tarbimine koos oskusliku taaskasutamisega säästab loodusressursse ja vähendab jäätmetest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. Kuigi igal kortermajal või eramul on võimalus tellida oma maja tarbeks eraldi pakendikonteiner, ei

Tarbija maksab kõik tasuta lubatu kinni Siret Kivilo Eelmise aasta lõpus üritati jõustada jäätmeseaduse muudatust, millega taheti muuta pakendijäätmete kogumine iga elamu juures kohustuslikuks. Selline suur muudatus eeldab põhjalikke mõjuhinnanguid, mida aga ei tehtud. Oluline on mõista kulude suurust, valida majanduslikult otstarbekaim ja keskkonda vähim koormav kogumislahendus ning otsustada, kes millise osa kuludest kannab. Pakendijäätmed