Uudised

Ühekordse plasti (SUP) direktiiviga seotud korduma kippuvad küsimused Kliimaministeeriumi lehelt leiad ülevaate ühekordse plasti direktiivi ning selle nõuetega seotud korduma kippuvatest küsimustest ja vastustest: link

Eeldatavalt mais valmib eelnõu, mis keerab senisele jäätmekorraldusele mõned vindid peale ning paneb eramajade omanikud keerulise valiku ette: kas tellida viit liiki jäätmete jaoks konteinerid-prügikotid üksi või naabritega kahasse. Ning kindel on see, et teenus läheb kallimaks.„Hinnad võivad omavalitsuste lõikes olla hästi erinevad. Kui arvestada juurde täiendavad kulud, mis jäätmereformiga tekkida võivad, siis meie arvutuste

Vabariigi Valitsus kiitis 16.11 istungil heaks pakendiregistri põhimääruse muudatused ning põhimääruse uus redaktsioon on avaldatud nüüd ka Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/124112023009 Järgmisel aastal (2024. aastal), kui pakendiregistrisse esitatakse andmed 2023. aasta kohta, toimub andmete esitamine samamoodi nagu varem. 2024. aastal peavad pakendiettevõtjad hakkama koondama teatud ühekordsete plastpakendite kohta täiendavat infot, kuid nende andmete esitamine pakendiregistrisse toimub 2025.

Jäätmereformi hind võetakse lõpuks tarbija taskust Kas iga maja juurde viie erineva prügikonteineri panek on tõesti parim viis jäätmevaldkonna korrastamiseks? Mõni aeg tagasi tuli kliimaministeerium välja mitme ideega, kuidas jäätmete valdkonnas kord majja lüüa. Plaanitavad muudatused mõjutavad olulisel määral nii inimesi, ettevõtteid kui ka kohalikke omavalitsusi. Näiteks on plaanis kehtestada pakendimaks ning nõue, et iga

Mart Parind ja Põim Kama: edukas rohepööre eeldab sõnumi- ja õigusselgust ARVAMUS Mart Parind, advokaadibüroo NOVE advokaat ja Euroopa õiguse valdkonna juht; Põim Kama, kommunikatsiooniekspert, TUUM Consulting 04.12.2023 09:34 Sõnumisegadus, õigusloome ja bürokraatia kuhjumine võivad rohepöördele karuteene teha. Vastust vajavad küsimused, kas rohepöörde kese on seadusandja, tootja või tarbija vastutusel ning millised on osapoolte rollid

Mida me oma prügiga peale hakkame? Ametnikud kurdavad piltlikult öeldes, et eestlane on üks ropp ja must inimene, kes ei taha prügi sorteerida, sellepärast on riigil nüüd häda käes ja ähvardavad trahvid. Täpsemalt teeb muret olmeprügi, millest kuidagi ei saa ringlusesse võetud enam kui kolmandik. Paar nädalat tagasi teatas Euroopa Komisjon, et Eesti pole jäätme-eesmärke

Alates 01.mai 2023.a. kehtima hakkavast Pakendiseadusest on välja jäetud varasemalt kehtinud erisus väikestele pakendiettevõtjatele. Kuni 30.aprill 2023.a. kehtiva Pakendiseaduse järgi on pakendite tagasivõtu- ja taaskasutuskohustustest vabastatud pakendiettevõtjad, kes lasevad Eesti turule kaupa plastist pakendis, mille mass on alla 100 kilogrammi aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on alla 200 kilogrammi aastas. Nimetatud pakendiettevõtjad pidid

               PAKENDISEADUSE OLULISEMAD MUUDATUSED ( 01.05.2023) § 3.  Pakendi liigid (7) Ühekordselt kasutatavate plasttoodete liigid on järgmised:1) joogipakend – korgi või kaanega kuni kolm liitrit vedelikku mahutav joogianum;2) joogipudel – korgi või kaanega kitsama kaelaosa või suuga kuni kolm liitrit vedelikku mahutav joogipakend;3) joogitops – korgi või kaanega joogianum, mis on mõeldud kas täitmiseks müügikohas või mida müüakse

Olulisemad muudatused, mis kaasnevad SUP direktiivi ülevõtmisega Märgistusnõuded on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/2151, 17. detsember 2020, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta. SUP DIREKTIIVIST TULENEVAD MÄRGISTUSNÕUDED Märgistusnõuded on otsekohalduvad Euroopa Komisjoni rakendusmäärusest 2020/2151, millega

Ettevõtjate koostöös saavad kõik Saaremaa ja Muhu koolid sortimisjaamad Eesti Ringmajandusettevõtete Liit koostöös Saaremaa ja Muhu valla ning liikmes- ja kohalike ettevõtetega paigaldas kõikidesse Saaremaa ja Muhu koolidesse jäätmete sortimisjaamad. Saaremaa  19 ja Muhu Liiva kooli õpilastel ning töötajatel on võimalik nüüd olmejäätmeid sortida neljaks: pakendi-, bio-, paber/papp- ja segaolmejääde. Projekti osana viiakse läbi ka