Tarbija maksab kõik tasuta lubatu kinni
Siret Kivilo
Eelmise aasta lõpus üritati jõustada jäätmeseaduse muudatust, millega taheti muuta pakendijäätmete kogumine iga elamu juures kohustuslikuks. Selline suur muudatus eeldab põhjalikke mõjuhinnanguid, mida aga ei tehtud. Oluline on mõista kulude suurust, valida majanduslikult otstarbekaim ja keskkonda vähim koormav kogumislahendus ning otsustada, kes millise osa kuludest kannab.
Pakendijäätmed on hõlmatud tootjavastutuse printsiibiga, mis tähendab, et pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmise eest vastutavad pakendiettevõtjad – kauba turule laskjad ehk tootjad, pakendajad või müüjad. Kui pakendijäätmete kogumist asub korraldama keegi, kellel puudub otsene vastutus ringlussevõtu sihtarve täita, võivad nii kogumise kui edasised käitluskulud tõusta ebamõistlikult kõrgeks. Pakendijäätmete kogumine iga kodu juurest on suur kulu, isegi siis, kui jäätmekäitleja pakub seda priina. Paraku on tarbija see, kes tarbimise teel kõik tasuta lubatu lõpuks kinni maksab.
Kui eesmärk on pakendijäätmeid senisest rohkem korjata ja seda elanikele mugavamalt, siis kodude juurest kogumine võiks olla vabatahtlik lisavõimalus avalikule kogumispargile. Tarbijale peab jääma šanss vabalt valida, kas kasutada pakendijäätmete äraandmiseks avalikku kogumisparki, oma kinnistul olevat pakendikonteinerit või mõlemat.
Pakendijäätmete avaliku kogumispargi likvideerimine, et asuda tarbija pakendijäätmeid koguma ainult kodude juurest, ei aita jäätmedirektiivis toodud olmejäätmete ringlussevõtu sihtmäära täitmisele kuidagi kaasa. Pakendijäätmed moodustavad olmejäätmetest vaid osa, kuid jäätmedirektiivi kohaselt suurendatakse aastaks 2020 selliste majapidamistest pärit jäätmematerjalide nagu paberi, metalli, plasti ja klaasi ringlussevõttu vähemalt 50 protsendini massist. Ainult pakendijäätmete liigiti kogumisele keskendudes ei saavuta kogu olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki.
Seega peale pakendijäätmete tuleb asuda liigiti koguma ja taaskasutama muudki prügi. Pakendijäätmete taaskasutuse sihtmäär, mis on 60 protsenti kogumassist, on Eestil täidetud ja suur osa pakendijäätmeid on korjatud just avaliku kogumispargi kaudu. Seega OÜ Tootjavastutusorganisatsiooni turundus- ja kommunikatsioonijuhi Meelik Sameli 19. märtsi Pärnu Postimehes toodud väide, et avalike pakendikonteinerite süsteem Eestis ei täida oma eesmärki, ei pea paika.
Allikas: Pärnu Postimees 30.03.2019