Pakendikonteinerid korteriühistutele
Väike-Õismäel on pakendikonteineri tellinud ainult üks ühistu, Põltsamaal mitte ükski
Tuhanded korteriühistud pelgavad tasuta pakendi-konteinereid või pole sellest võimalusest kuulnudki.
Enamik korteriühistuid ei soovi maja juurde tasuta pakendikonteinerit. Kardetakse, et pakendikonteinerisse võib sattuda muu prügi, või pole ühistud kursis tasuta pakendikonteinerite kasutamise võimalusega. Samal ajal on ulatuslikum pakendite kogumine üks lihtsamaid võimalusi suurendada Eestis taaskasutusse mineva prügi hulka, mille osakaal on praegu vaevalt kolmandik. Taaskasutusorganisatsiooni Tootjavastutusorganisatsioon OÜ hinnangul ei koguta sedagi nii nagu peaks.
Kortermajade juures on üldjuhul üksnes segaolmejäätmete, paberi ja biojäätmete konteiner. Pakendikonteinerid paiknevad enamasti paljude jaoks ebamugavalt näiteks supermarketite parklates. Seetõttu on enamik inimesi loobunud pakendeid eraldi kogumast ja viskab need koos muu prügiga segaolmejäätmete konteinerisse.
Tasuta teenus
See ei pea nii olema. Nimelt on kõigil korteriühistutel ja eramajade omanikel võimalik liituda pakendikonteineri või pakendikoti teenusega. Teenus – pakendikonteiner ja selle tühjendamine kortermaja juures ning pakendikoti äraviimine eramaja juurest – on tasuta.
Ent tundub, et paljud korteriühistud ja eramajade omanikud pole sellest võimalusest kuulnudki või ei soovi oma elanikele seda võimalust pakkuda. Mille muuga seletada tõsiasja, et näiteks Tallinnas Lasnamäel on OÜ-lt Tootjavastutusorganisatsioon korterelamu juurde pakendikonteineri tellinud 27, Mustamäel 18 ja Väike-Õismäel ainult üks korteriühistu. Parem on olukord Põhja-Tallinnas, kuhu jääb ka trendikas Kalamaja asum – seal on pakendikonteineri tellinud 81 korteriühistut ja Nõmmel 51. Ent näiteks Põltsamaal ja Räpinas pole tasuta pakendikonteinerit tellinud ükski korteriühistu.
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juhatuse liige Kristiina Dreimann ütles, et pakendikonteineri teenust kasutab üle Eesti 1081 kortermaja. Korteriühistuid on Eestis äriregistri andmeil kokku üle 23 200.
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ pakub kortermajadele 600-liitrist pakendikonteinerit. Konteiner on lukustatav, mis takistab muu hulgas ka olmeprügi pakendikonteinerisse sattumist. Konteinerite ületäitumise vältimiseks reguleeritakse tühjendussagedust, ütles Dreimann. „Kui mahud kasvavad suuremaks kui tühjendamisvõime, siis lisame kaste juurde või leiame muu lahenduse,” kinnitas ta. „Seni on pakutav lahendus toiminud, kuid kui vajadused muutuvad, oleme valmis oma lahendusi muutma,” lubas Dreimann.
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja OÜ Eesti Pakendiringlus korteriühistutele ja eramajadele pakendikogumise teenust ei paku, vaid koguvad pakendeid üksnes avalikesse konteineritesse.
Pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann selgitas, et ettevõte kavatseb avalike pakendikonteinerite hulka suurendada, muutmaks pakendiprügist vabanemine senisest lihtsamaks.
Liiga odav
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul ei ole paljud korteriühistud pakendikonteinerist huvitatud, sest segaolmejäätmete vedu on odav ja tõsiasi, et pakendeid saab ära anda tasuta, ei motiveeri piisavalt.
„Pealegi eeldab pakendijäätmete konteineri kasutamine, et sortimine on väga heal tasemel ja sinna visatakse ainult pakendeid,” lisas Kauksi. „Kui konteiner sisaldab ka muid jäätmeid, siis võib see jääda tühjendamata, ühistule esitatakse tühisõidu arve ning hiljem ka arve segaolmejäätmete äraviimise eest,” nentis ta.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE) möönis, et teavitustöö on olnud nõrk. Tema ise on liitunud eramajade omanikele suunatud tasuta pakendikoti teenusega. „Inimeste võimalused liigiti jäätmeid ära anda sõltuvad suuresti kohaliku omavalitsuse hankes määratud tingimustest,” ütles Vakra. Ta kinnitas, et uue jäätmeseadusega soovib riik omavalitsuste vahelisi erinevusi vähendada.
Pakendikonteineri võimalus üllatab korteriühistuid
Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liige Dagmar Mattiisen ütles, et korteriühistud ei ole Tootjavastutusorganisatsioon OÜ-ga koostööd teinud, sest nad pakkusid varem klaasikonteinereid, kuhu näiteks kolmeliitriseid purke panna ei saanud. „Ava on liiga väike ja ühistutel ei ole nii palju ruumi, et eraldi klaasikonteinereid paigaldada,” sõnas ta. Mattiisenile tuli üllatusena, et ühistutel on nüüd võimalik tellida tasuta pakendikonteiner, ja ta lubas neid sellest kindlasti teavitada.
Mullu detsembris jõudsid Euroopa Liidu ministrid Eesti eesistumise raames kokkuleppele, et 2025. aastaks peab taaskasutusse jõudma üle poole ehk 55% kogu olmeprügist ja kümne aastaga peab selle osakaal suurenema 65%-ni. Eestis taaskasutatakse praegu alla kolmandiku ehk 32% prügist.
Allikas: Eesti Päevaleht