Edaspidi on kõik pakendikonteinerid Eestis ühesuguselt tähistatud ning pakendite äraandmine peaks tavainimese jaoks edaspidi lihtsam ja loogilisem olema. Muudatusega loodetakse suunata inimesi rohkem pakendeid ringlusse andma.
Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorgansiatsioon MTÜ, mis korraldavad Eestis pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist, haldavad kolme organisatsiooni peale umbes 6 000 klaasi-, papi- ja metall-plastpakendi konteinerit. Nende täpsed asukohad leiab kuhuviia veebirakendusest.
Edaspidi on iga kogutav jäätmeliik tähistatud eraldi värvi, ikooni ja tekstiga. Papp- ja paberpakendi konteinerile viitab kleebise sinine värv, klaaspakendi konteinerile roheline ning plast- ja metallpakenditele kollane kleebis.
Pakendipunktides, kus on majanduslikult mõistlikum koguda kõiki pakendeid ühte konteinerisse, on kogumisvahendil kõigi kolme pakendiliigi kleebised.
Pikemas perspektiivis peaks sama kogumis- ja siltide süsteem laienema kõikjale, kus pakendeid ära anda on võimalik – avalikud ruumid, haridusasutused, väliüritused jne.
„Ühtsete kleebiste kujundamise eesmärgiks oli muuta pakendijäätmete üleandmine tarbijate jaoks lihtsamaks ja sidid paremini arusaadavaks. Igal kogutaval jäätmeliigil on oma värv, ikoon ja tekst. Papp- ja paberpakendi konteinerile viitab kleebise sinine värv, klaaspakendi konteinerile roheline ning plast- ja metallpakendeid kogutakse koos ning sellele viitab kleebise kollane,“ selgitas Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juhatuse liige Kristiina Dreimann.
„Pakendipunktides, kus on majanduslikult mõistlikum koguda kõiki pakendeid ühe kogumisvahendiga, on kogumisvahendil siiski kõigi kolme pakendiliigi kleebised. Pikemas perspektiivis peaks sama kogumis- ja siltide süsteem laienema kõikjale, kus pakendeid ära anda on võimalik – avalikud ruumid, haridusasutused, väliüritused jne. Loodetavasti muudab sellisele ühtsele märgistamise süsteemile üleminek pakendijäätmete kogumise ja üleandmise inimestele selgemaks ja kaasab panustama ka neid, kes pakendijäätmete sorteerimist oma igapäevaellu pole veel jõudnud juurutada,“ lisas Kristiina Dreimann.
„Uue valemiga arvutatud jäätmete ringlussevõtt päästab meid 2020. aastal küll nn prügitrahvist, kuid on selge, et arvutusmetoodika muutmine ei suurenda tegelikku jäätmete sorteerimist. On oluline, et Eesti riik ja Eesti inimesed sorteeriksid rohkem jäätmeid, sest sorteeritult kogutud jäätmed on eeldus, et materjale on võimalik ringlusesse võtta. Samuti peame täitma Euroopa Liidu liikmesriigina kohustust võtta 2025. aastaks ringlusse vähemalt 65% pakenditest ja 2030. aastaks vähemalt 70%,“ sõnas Pakendiringlus OÜ tegevjuht Alder Harkmann.
„Ringmajanduse mudeli õnnestumiseks on oluline tagada pakendijäätmete kvaliteet. Kui pakendijäätmed on vastavalt meie juhistele liigiti kogutud, on võimalik neid rohkem ringlusse võtta. Teeme omalt poolt elanikele liigiti kogumise lihtsamaks, sortimise juhised arusaadavamaks, et meie pakendikonteineritesse toodaks kvaliteetsem pakendimaterjal,“ lisas MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) juhatuse liige Siret Kivilo.
Me peame sorteerima
Uue valemiga arvutatud jäätmete ringlussevõtt päästab Eesti 2020. aastal prügitrahvist, kuid metoodika muutmine ei suurenda tegelikku jäätmete sorteerimist, mis omakorda on eelduseks materjalide ringlussevõtmisel.
Samuti peame täitma Euroopa Liidu liikmesriigina kohustust võtta 2025. aastaks ringlusse vähemalt 65% pakenditest ja 2030. aastaks vähemalt 70%.
Selleks, et materjali saaks taaskasutada, tuleb seda korjata liigiti ja puhtalt. Ühtsete kleebistega tuleb kaasa kergesti mõistetav juhendmaterjal õigeks sorteerimiseks.