Eeldatavalt mais valmib eelnõu, mis keerab senisele jäätmekorraldusele mõned vindid peale ning paneb eramajade omanikud keerulise valiku ette: kas tellida viit liiki jäätmete jaoks konteinerid-prügikotid üksi või naabritega kahasse. Ning kindel on see, et teenus läheb kallimaks.
„Hinnad võivad omavalitsuste lõikes olla hästi erinevad. Kui arvestada juurde täiendavad kulud, mis jäätmereformiga tekkida võivad, siis meie arvutuste põhjal, mis on tehtud kortermaja näitel, võib hinnatõus olla neil, kes jäätmeid sorteerivad, kahe-kolmekordne. Neil, kes ei sorteeri, suurem,“ ütleb kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Katrin Koppel.
Kui kortermaja puhul jaotuvad kulud kõikide korterite peale, siis eramaja omanik kannab konteinerite ja ka iga veokorra kulu üksi.
Praegu näeb prügimajandus ühe keskmise eramaja juures välja nii, et majaomanik on ostnud või prügifirmalt rentinud kaks konteinerit: üks olmejäätmete ja teine biojäätmete jaoks. Kuna biojäätmeid võib ka oma kinnistul kompostida, ajab osa läbi isegi ainult ühe, segaolmejäätmete mahutiga.
Kliimaministeeriumi andmetel on üle poole kohalikest omavalitsustest loonud eramajade omanikele võimaluse anda korraldatud jäätmeveo raames ära ka pakendijäätmed ja mõnes omavalitsuses on pakendite eraldi sortimine ka kohustuslik.
Nendes piirkondades, mida teenindab Ragn-Sells AS, on koostöös OÜga Tootjavastutusorganisatsioon loodud kollase pakendikoti teenus. Sellesse kotti võib panna kõik pakendid ja prügifirma viib selle tasuta ära.
Jäätmereformi jõustudes kollane pakendikott kaob.
„Kollane kott on teenus, mis ei kuulu korraldatud jäätmeveo teenuse alla, vaid on mugavuspakkumine ja kliendile vabatahtlik. Kui edaspidi liiguvad kõik jäätmeliigid korraldatud jäätmeveo alla, siis loomulikult ei ole kollase koti teenuse jätkamine enam võimalik ja see asendub omavalitsuse kehtestatud korraga,“ selgitab Ragn-Sells ASi juhatuse esimees Kai Realo. „Kõige suurem muudatus jäätmete sorteerimisel ja kogumisel pärast jäätmereformi jõustumist tulebki eramajadel.“
Pakendite uus liigitus
Kui jäätmereform seaduseks saab ja kehtima hakkab, tuleb jäätmed mis tahes elumajade juures sorteerida viieks.
Biojäätmete ja olmeprügiga jääb kõik senist viisi, aga pakendid tuleb edaspidi liigitada kolmeks: plastist ja metallist pakendijäätmed, klaasist pakendijäätmed ning paberpakendid koos vanapaberiga.
Kas ka iga eramaja omanik peab tõesti tellima viis prügikonteinerit?
„Iga maja juurde ei pea ilmtingimata tooma lisakonteinereid,“ vastab kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Katrin Koppel.
Kliimaministeerium pakub eramaja omanikele alternatiivina välja võimaluse naabritega koopereeruda: näiteks tellida mitme majapidamise peale ühiskonteinerid või ehitada jäätmemaja. Kui need variandid ei sobi, saab mitme konteineri asemel soetada sektoritega konteineri. Koppel lisab, et osa jäätmeliike võib ka pärast reformi üle anda kotiga ning väiksemas koguses paberpakendeid ja kartongi ning klaaspakendeid võiks edaspidi olla võimalik üle anda ka kastiga.
„Konteinerite arv hakkab sõltuma piirkonnast ja inimeste võimalustest. Täpsemad nõuded kogumisvahenditele kehtestatakse kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Võimalus biojäätmeid kompostida ei kao ka kuhugi,“ selgitab Koppel.
Jäätmereformi väljatöötamiskavatsuse (VTK) ettevalmistusse kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liidu liige, Antsla abivallavanem Kurmet Müürsepp jääb naabrite võimaliku koostöö osas skeptiliseks.
„Kui öeldakse, et tehke prügikonteinerid kamba peale koos naabritega… No see ei käi päris nii lihtsalt,“ leiab ta.
„Ma olen ausalt öelda natuke hämmingus,“ tunnistab Müürsepp. „Ma ei saa aru, kuhu suunas me selle jäätmereformiga läheme. Eesmärk on ju ilus – kõiki jäätmeid eraldi liigiti korjata. Aga ma ei kujuta ette, kuidas meil siin hajaasustuses hakkavad prügiautod seitse korda kuhugi metsade taha käima.“
Müürsepp sooviks näha mõjude analüüsi, kui kasulikuks sel viisil jäätmete sortimine ja eraldi vedamine osutub. „Kas osa jäätmeid läheb lõpuks ikkagi segaolmejäätmete sekka ja põletamisele, sest kõikide jäätmeliikide jaoks meil ümbertöötlemisvõimekust ju pole? Siis on küll asjal halb mekk küljes.“
Koppel nendib, et jäätmete ringlusesse võtmise võimalusi ei ole Eestis praegu tõesti piisavalt, kuid jäätmereform peaks sellele probleemile lahenduse tooma. „Neid tehaseid ei ole suuresti seetõttu, et seni pole meil olnud jäätmete ümbertöötlemisega tegelevate tehaste rajamise eelduseks vajalikku jäätmevoogu. Tehase rajaja peab ju olema kindel, et investeering ära tasub.“
Reformiga see kindlus tema sõnul tekitatakse. Koppel möönab samas, et esimese tehase kerkimiseni kulub mitu aastat. Seni rändavad need jäätmed, mida Eestis ümber töödelda ei saa, lähiriikidesse.
Võrreldes jäätmete põletamise või ladustamisega, on nende ringlusesse võtmine tunduvalt kulukam tegevus ning see hakkab kajastuma ka prügiveo arvetel.
„See ongi „saastaja maksab“ põhimõte: et minu jäätmed saaksid korralikult käideldud, pean mina kui jäätmete tekitaja ise sellega seotud kulud kinni maksma,“ märgib Koppel.
Müürsepp lisab, et jäätmereformi VTK on üsna üldsõnaline dokument ja kindlasti tekib palju keerulisi küsimusi alles siis, kui jäätmereform on eelnõu kujul paberile saanud. „Suures plaanis on suund ju õige, aga saatan on alati peidus detailides.“
Avalikud konteinerid kaovad
Kuigi omavalitsusjuhid näevad praegu küsimärke rohkem kui vastuseid, on üks asi selge: tihedama asustusega piirkondades hakatakse pakendijäätmeid edaspidi koguma ainult kodude juurest ja enamik avalikke konteinereid kaotatakse ära.
Müürsepa sõnul on see kahetsusväärne, sest inimeste harjumus neid kasutada on viimaste aastatega väga hästi kinnistunud, tänu millele on metsaalused ja muud illegaalsed prügi maha panemise kohad puhtamaks saanud. Ta avaldab kartust, et avalike konteinerite kaotamine võib osa inimeste puhul vanad kombed tagasi tuua.
„Topeltsüsteemi ülalpidamine pole mõistlik,“ põhjendab Koppel kliimaministeeriumi otsust. „Otstarbekas võib olla avalike pakendikonteinerite alles jätmine vaid näiteks kaupluste juurde. Samuti on võimalik, et ka mõnda hajaasustuse piirkonda jäävad avalikud konteinerid alles. Nende küsimuste üle veel arutame.“
Ka Eesti Keskkonnateenuste ASi juhatuse esimees Argo Luude kahtleb, kas avalike konteinerite kaotamine on ikka hea mõte, kuid tema kõhklustel on teist sorti põhjus.
„Peamine küsimus on klaastaaras. Ilmselgelt ei ole klaaspakendi kogus kodumajapidamistes nii suur, et iga eramaja juurde oleks mõistlik panna klaasi kogumiseks eraldi mahuti ja teha selle kogumiseks eraldi ring. Kortermajade puhul on see okei,“ selgitab Luude. „Mina arvan, et klaaspakendite kogumiseks on mõistlik alles jätta avalik kogumisvõrk.“
Klaasi eraldi kogumist peab Luude iseenesest väga põhjendatuks, kuna klaasi saab lõpmatu arv kordi ringlusesse võtta ja seda tehakse siinsamas Eestis. Liigiti kogutud klaas läheb Järvakanti, kus see sulatatakse Sibelco Green Solutions Estonia OÜ tehases ümber ja saab uue elu.
Luudel jagub kriitikat jäätmereformi VTK koostajatele ka muudes küsimustes – nimelt ei ole ta rahul, et kliimaministeeriumil on jäänud tegemata üks oluline mõjude analüüs.
„Ma olen seda sorti inimene, et alati, kui selliseid otsuseid tehakse, tiksub mu kuklas küsimus, kas see on loodust säästev tegevus või vastupidi – teeb loodusele liiga. Selles VTKs ei ole analüüsi ja vastust küsimusele: kui kõiki jäätmeliike eraldi koguma hakatakse ja iga jäätmeliigi äraveoks kimab kohale eraldi prügiauto, siis milline on selle tegevuse ökoloogiline jalajälg?“
Luude meenutab, et kui korraldatud jäätmevedu pea 20 aastat tagasi juurutama hakati, oli üks selle kandvaid argumente ja eesmärke vähendada prügiautode arvu, mis vaba turu tingimustes mööda majapidamisi ringi sõitsid.
„Aga jäätmereformiga me liigume sellesse olukorda tagasi! Ei ole ju mõtet lükata pendlit sellesse äärmusesse, et regulaarselt iga maja juurest käia eraldi ühte klaaspudelit ära toomas. See on väga kallis ja jalajälg on ka üksjagu suur.“
Luude toob näite Eesti Keskkonnateenuste kogemusest osa maapiirkonna omavalitsustega, kes on teinud pakendite eraldi kogumise iga maja juures kohustuslikuks. „Meie prügiauto sõidab kuu aja jooksul maha 1200 kilomeetrit, et vedada ära viis tonni pakendeid. Kulutatud aega, kilometraaži ja kütusekulu arvestades on see väga väike kogus. Kui hakata sellise tegevuse keskkonnamõju arvutama, jõuavad ka tagasihoidlike matemaatiliste oskustega arvutajad tulemuseni, et sel viisil on pakendite kogumise keskkonnakahju märkimisväärselt suurem kui võit nende pakendite ringlusesse võtmisest. Selliseid arvutusi jäätmereformi VTKs kahjuks tehtud ei ole.“
Vedude graafikud paindlikumaks
Koppeli sõnul seisneb lahendus senisest paindlikumas vedude graafikus. Kui praegu toimub jäätmete äravedu eramajade juurest tavaliselt iga nelja nädala tagant, siis uus prügi sorteerimise nõue peaks tekitama olukorra, kus olmejäätmete kogus väheneb oluliselt. See omakorda tähendab, et olmejäätmeid ei pea enam ära vedama sama sagedusega nagu praegu.
„Võib-olla tekib vajadus olmejäätmeid ära vedada siis kord kahe või kolme kuu jooksul ja teisi jäätmeliike tihedamini,“ pakub Koppel.
Ta lisab, et prügivedajal on võimalus hankida juurde mitmekambrilisi prügiautosid, mis saavad ühe veoringiga ära vedada mitu jäätmete liiki korraga. „See kõik on juba logistikaülesanne vedajale, kuidas vedusid korraldada, et pakkuda hankes odavamat hinda.“
Üht konkreetset skeemi, mida sobitada kõikidele omavalitsustele, jäätmereformi kava järgi ei ole ega ka tule – hanke tingimused koostab iga omavalitsus ise.
Siiski möönab Koppel, et prügiautod hakkavad tulevikus tõesti tegema rohkem sõite kui praegu, sest eraldi kogutavaid jäätmeliike hakkab olema rohkem.
See tähendab ka hinnatõusu, sest jäätmevedajale tekkivad lisakulud peab kinni maksma prügi tekitaja.
Lisaks kasvavad jäätmetega seotud kulud reformi tuules kõigi elanike jaoks ka seetõttu, et jäätmetasu hulka hakatakse arvestama kaasnevad kulud, mida varem kaeti omavalitsuse eelarvest, Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetustest või jäeti üldse tegemata. Nende hulka kuuluvad näiteks teavitustöö ja järelevalve, mis on Koppeli sõnul seni olnud üsna olematu, kuid jäätmereformiga seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik. Nii pole välistatud seegi, et omavalitsused peavad järelevalve tegemiseks palgale võtma eraldi spetsialisti.
Jäätmereformi ajakava
Eelnõu valmib maikuus.
Suvekuudel kogutakse eelnõule tagasisidet.
Septembris esitatakse eelnõu vabariigi valitsusele, kust see liigub edasi riigikogu menetlusse.
Eelnõu loodetakse seadusena vastu võtta 2025. aasta alguses.
Omavalitsused saavad üleminekuaja.
Omavalitsused on seotud kehtivate hangetega, millest osa lõpeb alles 2029.–2030. aastal. Senikaua need omavalitsused jäätmetasu ja jäätmete tekkekohalt kogumist rakendada ei saa.
Jäätmereformist tulenevad muudatused hakkavad omavalitsustes kehtima uue hanke raames, mis tehakse pärast seaduse vastu võtmist.
Allikas: kliimaministeerium
Seni on läbi saadud ühe või kahe prügikonteineriga, edaspidi on sellest vähe.
Eesti Keskkonnateenuste ASi juhatuse esimees Argo Luude
Tartus on juba kaks aastat korraldatud PrügiBinGo vaatlust, mis näitas, et inimesed viskavad olmeprügi konteinerisse peaaegu kõike ning biojäätmete või pakendite liigiti kogumist on väga vähe.
Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Katrin Koppel
Allikas: Maaleht 04.04.2024