Viimastel päevadel on ajakirjanduses ilmunud rohkelt emotsionaalseid artikleid, mis jätavad mulje teatud huvigruppide püüdlusest suunata poliitikuid tegema neile sobivaid otsuseid jäätmekäitlusturul. Artiklite põhisisu on olnud, et kõik pakendid põletatakse ning inimestele valetatakse nende taaskasutamise kohta ning peamine lahendus on võimalikult laiaulatuslik kui mitte kohustuslik pakendijäätmete kogumine (kohtkogumine) iga maja juurest kollase kilekoti või konteineriga.
Kahjuks võib selline teemakajastus halvasti mõjuda inimeste sorteerimisharjumustele. Püüame järgnevalt emotsioonivabalt kirjeldada pakendite kogumist ja taaskasutamist nii nagu meie seda teeme ja näeme.
Pakendijäätmete taaskasutamisele on riik kehtestanud sihtmäärad (klaas, papp ja kartong – 70%, metall – 60%, plast – 55%, puit 45%) ning eraldi kohustuslikud sihtmäärad, mis ulatuses tuleb igat pakendimaterjali ringlusse võtta.
Räägime nüüd pakendijäätmete ringlussevõtust. Vastavalt Eestis kehtivale pakendi- ja pakendiaktsiisi seadusele on ettevõtted kohustatud ringlusse võtma 70% klaaspakenditest, 60% papp- ja metallpakenditest, 45% plastpakenditest ning 20% puitpakenditest.
Ehk mitte kõik, vaid teatud osast pakendijäätmetest tuleb suunata ringlusse – ehk teha nendest uusi asju ja ülejäänud on lubatud taaskasutada jäätmekütusena – ehk nn põletuse teel vastavates tehastes.
Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) on oma 15 tegevusaasta jooksul alati täitnud kõik pakendite taaskasutuskohustused vastavalt seadusele.
2019. aastal taaskasutas ETO oma koostööpartnerite abil üle 28 525 tonni pakendijäätmeid, millest üle 26 700 tonni võeti ringlusse – see moodustas 58% kõikidest ETO klientide poolt Eesti turule toodud pakenditest.
2020. aastal suurenes ETO poolt taaskasutusse suunatav pakendijäätmete kogus umbes 30 000 tonnini ning ringlusse võetav kogus ligikaudu 27 700 tonnini. Loodetavasti suudame veel sel aastal oluliselt suurendada ka määrdunud plastijäätmete ringlussevõttu.
Kahjuks ei ole kõik sorteerimisliinile jõudvad pakendid puhtad (sisaldavad nt toidujääke ja on väga määrdunud) või siis on pakend valmistatud taaskasutamatust materjalist. Neid pakendeid ei viida prügilasse ladestusse. Ringlussevõtuks sobimatud pakendijäätmed eraldatakse sorteerimisliinil teistest pakenditest ning nendest valmistatakse jäätmekütust – tegemist on energeetilise taaskasutusega.
Kuidas oleks võimalik veelgi suurendada pakendite ringlussevõttu?
– Üheks lahenduseks on pakendite ökodisain. Siin on oluline panus pakendiettevõtjal endal. Näiteks saab ettevõte, muutes pakendite kuju ja suurust, hoida kokku märkimisväärses koguses turule lastavat materjali. Lisaks saab ta teha valikud kasutatavate pakkematerjalide vahel. Üks asendatav materjal võiks olla komposiit (koosneb vähemalt kahest liitmaterjalist, nt foolium/plastikust kotid, karbid, erinevad laminaadid, etiketid). Komposiitmaterjale üldjuhul uuesti ringlusse ei võeta sest kahe liitmaterjali eraldamine on keeruline. Kahe materjali koostöötlemine ei taga aga piisavat kvaliteeti uue materjali tootmiseks.
– Teiseks lahenduseks on pakendijäätmete uudsete ringlussevõtutehnoloogiate kasutuselevõtt. Aktiivne arendustegevus käib plastikjäätmete keemilise ringlussevõtu suunal. Siiski jääb selle tehnoloogia masstootmisse viimine sõltuma paljuski käitluskuludest. Alternatiivina keemilisele ringlussevõtule näeme segaplasti kuivtöötlust, kus teatava tehnoloogilise protsessi käigus valmistatakse uusi tooteid. Tegeleme hetkel selle tehnoloogia kasutuselevõtu suunal ning loodame tulemusteni jõuda aasta teisel poolel.
– Kolmandaks võimaluseks on tarbija teadlikkuse suurendamine. Eesmärgiks on parendada pakendimaterjalide eraldi kogumist ning nende äratoomist ettenähtud pakendikonteineritesse (klaas, paber-papp – ja segapakend). Oluline on ka pakendijäätmete puhtus, kuid ringlussevõtu mõistes mitte kõige kriitilisem tegur. Koostööpartnerid on tõdenud, et pakendite puhtuse mõttes ei ole olulist vahet, et kas pakendeid kogutakse üldkasutatavate avalike konteineritega või kohtkogumisena (kilekottidega majade juurest). Kohtkogumine on tarbijale küll mugavam, kuid oluliselt kulukam ja keskkonda koormavam kui avalik kogumissüsteem.
– Ja lõpuks, suurendada elanikkonna vastutust, eesmärgiga vältida ja vähendada pakendijäätmete teket. Julgeme öelda, et nende inimeste arv pidevalt kasvab, kes peavad oluliseks keskkonnahoidu. Püüame omalt poolt kaasa aidata keskkonnateadlikkuse suurendamisele, näiteks korraldades koolides ja lasteaedades „Keskkonnakese“ koolitusprogramme, kus õpetame lastele pakendite õiget sorteerimist.
Paraku on täna veel suur osa müügipakendist selline, millest ei ole võimalik uuesti tooteid teha (ehk suurt osa plastist müügipakendi jäätmeid ei ole võimalik ringlusse võtta). Kunas seadus kohustab pakendijäätmeid liigiti koguma ja olmeprügi konteinerisse neid tegelikult visata ei tohi, siis kogutaksegi pakendikonteineriga kokku kõik pakendid – ka need, millest ei saa uusi asju teha. Seega paratamatult liigub osa pakendikonteineris olevast pakendist jäätmekütuseks pärast pakendikonteineri sisu sorteerimist.
Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad aga aina kasvavad. Veo – ja rühmapakendi jäätmed, mis tekivad tööstuses ja kaubanduses – need liiguvad juba täna enamuses ringlusse – seega kui pakendite ringlussevõtu eesmärgid kasvavad, siis ainus allikas, kust ringlussevõtuks vajalik pakendijäätmete mass saada, on kodudes tekkivad pakendijäätmed.
Seega – mida rohkem pakendijäätmeid koguda, seda suurem on võimalus saada pakendikonteineritest kätte see osa, millest on võimalik uusi asju toota.
Seega, palun tooge oma pakendijäätmed pakendikonteineritesse, järgides sortimisjuhiseid. Avalike pakendikonteinerite kasutamine on tarbijale tasuta ja kõige tõhusam müügipakendi korjemeetod. Tekkekohal kogumine – ehk pakendikotiga iga maja juurest pakendite äravedu võib olla täiendav meetod ühiskasutatavatele pakendikonteineritele aga lõppkokkuvõttes kordades kulukam ja suurema ökoloogilise jalajäljega. Paratamatult on kohti, kuhu suure autoga ei pääse kotte kokku korjama.
Jääme lootma, et ka täna, homme ja tulevikus, saame ühises koostöös jätkata meid ümbritseva keskkonna parendamist ning pakendite ringlussevõtu suurendamist.
Aitäh, et hoolid ja sorteerid!
ETO